Autism ja autismispekter on seotud mitmete erinevate neuroloogiliste häiretega, mis tavaliselt raskendavad haige elu. Autismi spekter hõlmab erinevaid tegevusvõimet mõjutavaid tegureid, mis võivad individuaalselt varieeruda suurte erinevustega. Isegi täiesti terved inimesed on mitmes mõttes väga erinevad ja sama kehtib ka autistlike inimeste kohta. Igaühel on oma individuaalsed jooned ja viisid maailma kogemiseks.

Mõned neist, kellel on diagnoositud autismispektri häire, suudavad elada iseseisvalt, samas kui mõned vajavad igapäevaelus ellujäämiseks abi kogu elu jooksul. Autistliku inimese abivajadus võib olla erinev, nt. olenevalt elusituatsioonist, vanusest ja tugimeetmetest. (1)

Sõna spekter viitab häiretest tulenevate sümptomite varieerumisele ja intensiivsusele. Autismispektri häiret tuntakse meestel palju sagedamini kui naistel. Kogu Soome elanikkonnast kannatab autismi all alla ühe protsendi (0,7%) elanikkonnast. Veel pole täpselt teada, mis levimuse erinevusi põhjustab, kuid arvatakse, et see on seotud sugudevaheliste bioloogiliste erinevustega. (2)

Autismi tunnused

Autism mõjutab inimese viisi kogeda ja tajuda keskkonda. Enamasti erineb autistliku inimese suhtlemine ja suhtlemine nii-öelda “tavalisest”.

Ühised tunnused autistidele on nt. raskused enda tegevuse suunamisel, raskused sotsiaalsetes olukordades (suhtlemine), olukordade teistsugune tõlgendamise ja tunnetamise viis ning tundlikkus närvisüsteemi ülekoormuse ja stressi suhtes. Funktsioonid on aga igal üksikjuhul erinevad. (1)

Autismi tunnuste hulka kuuluvad ka valdkonnad, mis võivad avalduda erakordse annetena, näiteks oskus pöörata tähelepanu detailidele ja lahendada isegi keerulisi mõistatusi. Lisaks neile võib autistlikel inimestel olla suurepärane keskendumisvõime ning selge arusaam õigest ja valest. (1)

Autistide ühised jooned on raskused oma tegevuse kontrollimisel, suhtlemisraskused ning tundlikkus närvisüsteemi ülekoormuse ja stressi suhtes.

Autismispektri häired

Autismispektri häired (Autism Spectrum Disorders ehk ASD) ja sellega seotud aju arenguhäired ilmnevad juba varajases staadiumis. Autistide omadused ja talitlusprobleemid võivad oluliselt erineda.

Autismispektri häirete loetelu:

• Autism
• Aspergeri sündroom
• Pervasiivne arenguhäire (ebatüüpiline autism)
• Pervasiivne arenguhäire täpsustamata (PDD-NOS)
• Retti sündroom
• Desintegratiivne arenguhäire (Helleri tõbi)

Häirete taga ei ole mitte ainult üks selge põhjus, vaid seda mõjutavad mitmed bioloogilised tegurid. Kuigi täpseid põhjuseid pole veel kindlaks tehtud, mõjutavad pärilikud tegurid häire levimust igal juhul. Praegustel andmetel on 65-90 protsenti autismispektri häiretest pärilikud. (2)

Kogu elanikkonnast täheldatakse autismispektrit umbes 1 protsendil inimestest. Arenenud riikides on see arv suurem (1,5%) ja 10 aastaga peaaegu kahekordistunud. (3)

Aspergeri sündroom

Autismiga seotud diagnoosid on muutunud spetsiifilisemaks. Kunagi arvati, et Aspergeri sündroom on haruldane lapseea häire, klassifitseeritakse see nüüd elukestvaks haiguseks. Kõnealune sündroom sai nime Austria lastearsti Hans Aspergeri järgi ja võeti kasutusele Soomes 1990. aastatel.

Aspergeri sündroom ja autism on nüüd klassifitseeritud autismispektri häire hulka ja need mõisted on klassifikatsioonist eemaldatud (ICD-11 ja DSM-5). Autismispekter määratakse igal üksikjuhul eraldi, alates kergest kuni raskeni. (3)

Autismi sümptomid

Autismiga seotud sümptomid ilmnevad tavaliselt juba varases lapsepõlves, esimese kolme eluaasta jooksul. Mõnikord märgatakse sümptomeid alles eelkoolieas või hiljem. Autistlikul lapsel on tavaliselt raskusi verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse mõistmisega. Sageli on ka silmside hoidmine osutunud väljakutseks. (2)

Autismiga seotud sümptomid ilmnevad seetõttu eriti sotsiaalsetes olukordades ja suhtlemises teistega. Häire võib hõlmata teatud korduvaid käitumisviise ja erihuve, millesse autistlik inimene kergesti sukeldub. Igal autismispektri häirete all kannataval inimesel on oma eripärad ja mõned võivad elada väga iseseisvalt, teised aga vajavad suurt abi igapäevaste toimingute tegemisel. (2)

Autismispektri häirega seotud kõige levinumad sümptomid

• Raskused mõista teiste tundeid ja mõtlemist
• Vestluse alustamise ja hoidmise väljakutsed
• Grupis töötamise raskus
• Raskused uute olukordade ja muutustega leppida
• Silma sattumise vältimine
• Vähe kasutatud viipekeelt ja näoilmeid
• Raskused püsivate sõprussuhete loomisel. (4)

Samuti on võimalik, et sümptomeid märgatakse alles hilisemas elus, kui tööelu või aspirantuuri pinged suurenevad. Võimalikke häireid peaksid diagnoosima ka täiskasvanud, et saaks vajalikul viisil planeerida tööd, õppimist ja rehabilitatsiooniga seotud vajalikke meetmeid ning ennetada marginaliseerumise ohtu. (3)

Autismispektri häire diagnoosi saamine on mitmeastmeline protsess, mis viiakse läbi koos asjatundliku arsti abiga. Diagnoosimiseks on vaja erinevaid analüüse, uuringuid ja intervjuusid.

Autismi test

Kuigi autismispektri häire sümptomid ilmnevad tavaliselt varajases staadiumis, ei ole selle määratlusele seatud konkreetset vanusepiirangut. Diagnoosi on võimalik panna ka täiskasvanule ja selleks on olemas analüüsid, mis toetavad autismi definitsiooni. (5)

Kui kahtlustate endal või lähedasel autismispektri häiret, on üldine soovitus pöörduda arsti poole ja valmistuda vastuvõtuks, mõeldes läbi ja pannes kirja kõik igapäevaelus esinevad autismispektri alla liigitatud tunnused. Arstil on võimalus eraldi taotleda neuropsühholoogi vastuvõtuaega, kus erinevate uuringute abil saab asja lähemalt uurida. (5)

Ametliku diagnoosi saamine on mitmeetapiline protsess ning tavaliselt aitab see läbi erinevate uuringute ja intervjuude teemat tundva arsti. Lisaks eeldab diagnoos sageli ka lähedaste inimeste küsitlemist, psühholoogi ja terapeudi juures käimist. Õppetöös pööratakse erilist tähelepanu funktsionaalsele võimekusele, suhtlemisoskusele, suhtlemisoskustele ja huvidele läbi elu. Protsessi lihtsustamiseks tuleks kaasata koolitunnistused, sünnikanded ja muud kasvamise ja arenguga seotud dokumendid, sest diagnoosi panemiseks vajalikud põhjalikud uuringud nõuavad sageli palju aega. (5)

Sõelumine

Autismispektri häire diagnoosimise toetamiseks on erinevaid teste ja sõeluuringuvahendeid. Ankeedi täitmine võib kergendada arsti tööd ja kiirendada diagnoosi panemist.

Allolevatelt linkidelt leiate sõeluuringuvormid, mis toetavad autismi määratlemist lastel ja täiskasvanutel.

Digitaalse vestluse hindamisvorm (soome keeles)

Digitaalne M-CHAT-R laiendatud hindamisvorm , (soome keeles)

Täiskasvanutele mõeldud sõeluuringuvorm AQ-10 võib olla abiks arsti juures, kui hinnatakse täiendavate uuringute vajadust võimaliku diagnoosi panemiseks täiskasvanul, kellel ei ole suuri õpiraskusi.

AQ-10 hindamisvorm autismispektri tuvastamiseks täiskasvanutel

Laste vanematele mõeldud ASSQ skriiningvorm võib selgitada ja olla abiks autismispektri häire diagnoosimisel.

ASSQ hindamisvorm vanematele

Allolev GQ-ASC sõeluuring on loodud autismiga seotud käitumise ja võimete tuvastamiseks cis- ja trans-naistel.

GQ-ASC hindamisvorm (cis- ja transnaised)

Autistlik laps triivib kergesti ainult omaenda mänge mängima. Autistliku lapse käitumises täheldatakse sageli ka puudujääke seoses keele arengu ja silmside loomisega.

Autistlik laps

Mõned autistlikud lapsed saavad iseseisvalt hästi hakkama, teised võivad vajada igapäevast tuge. Halvimal juhul võib autistlik laps panna märkimisväärselt proovile ka lapse lähedaste elu. (1)

Lisaks geneetikale on autismi avaldumisega seotud ka füsioloogilised tegurid. Kasvatusel ei ole leitud seost autismi levimusega. (1)

Autism võib ilmneda lapsel väga varakult, enne 1-aastaseks saamist. Üldjuhul märgatakse autistlike laste käitumises puudujääke, nt. silmsidet, keele arengut ja seda, kuidas nad teiste lastega mängivad. Lapsel võib olla ka erinev viis küsimustele vastata ja tundeid väljendada. Autistlik laps võib kergesti ärrituda ja kalduda mängima ainult oma mänge. Autistliku lapse puhul rõhutatakse tuttavate ja korduvate rutiinide tähtsust. (6)

Autismi ravi

Autismispektri häired on kaasasündinud ja ravivat ravi pole veel leiutatud.

Uuendatud haiguste klassifikatsioonis ei ole praegu autismi eraldi diagnoosideks eraldatud ja nt. Aspergeri sündroomi, autismi kerget vormi, peetakse nüüd osaks autismispektri häirest.

Kuigi autismispektri häiretele pole teadaolevat ravi, saab selle sümptomeid leevendada ja individuaalset arengut toetada näiteks tegevusteraapia ja logopeediga. Lisaks on autistlikul lapsel ja tema vanematel oluline leppida valitseva olukorraga ning õppida elama sellega kaasnevate isiksuseomadustega. (7)

Kui sümptomid igapäevaelu oluliselt proovile panevad, tasub asja arutada koos asjatundliku neuropsühholoogiga, kellega koos saab sobivalt planeerida olukorra ravi ja erinevate tugivormide vajadust. Tavaliselt toimub tugi ja rehabilitatsioon koostöös lasteaia, tervishoiu või kooliga. (7)

Enda tegude kontroll ja aju areng jätkuvad vähemalt 25. eluaastani. Autismispektriga seotud sümptomid võivad pärast täisealiseks saamist väheneda, kui laps saab teel vajalikku tuge ja osaleb rehabilitatsiooniprogrammis. Mõnel juhul võivad sümptomid eduka taastusravi ja toe abil nii palju väheneda, et eelnev diagnoos ei vasta enam sümptomite pildile. (7)

Autismispektri ravi CBD-ga

Autismispektri sümptomeid ravitakse praegu ka CBD toodetega, nagu CBD õli ja CBD kapslid. See alternatiivne ja loomulik ravivorm on kogu maailmas populaarsust kogunud, kui mitmed arstid ja autistlike laste vanemad on avalikult jaganud oma positiivseid kogemusi ja tulemusi seoses autismi raviga.

Mõned uuringud on näidanud, et kannabinoidtooted vähendasid autismispektriga seotud sümptomite, sealhulgas hüperaktiivsuse, enesevigastamise, unehäirete , viha, ärevuse , ärrituvuse, rahutuse , psühhomotoorse agitatsiooni, agressiivsuse ja depressiooni , arvu ja/või intensiivsust.. Lisaks täheldasid nad tunnetuse, sensoorse tundlikkuse, tähelepanu, sotsiaalse suhtluse ja keele paranemist. Kõige sagedasemad kõrvalnähud olid unehäired, rahutus, närvilisus ja söögiisu muutused. (8)

Eriti alaealiste puhul tuleks CBD kasutamise ohutust alati hinnata igal üksikjuhul eraldi koos ekspertarstiga.

Vaevalt CBD on imerohi, mis häiret täielikult ravib, kuid paljude jaoks näib see oluliseks abiks igapäevases toimimises ja sümptomite leevendamisel. Loe järgmisest lõigust lähemalt, kuidas endokannabinoidsüsteem ja autism on omavahel seotud.

Endokannabinoidsüsteemi roll autismis

Peaaegu iga looma elutähtsaid funktsioone kontrollib ja tasakaalustab sisemine kannabinoidsüsteem. See puudub ainult putukatel ja algloomadel. Keeruline endokannabinoidsüsteem koosneb kogu keha katvast retseptorite võrgustikust, mida mõjutavad neurotransmitterid. Teatavasti mõjutab ja reguleerib nt. aju, neerude, maksa ja immuunsüsteemi funktsioonid. (9)

Uute tõendite põhjal on autismispektri häirega inimestel anandamiid kogus, mis leiti olevat väiksem kui tervel kontrollrühmal. Anandamiid on endokannabinoid, tuntud ka kui õnnemolekul ehk sisemine kannabinoid ning selle uurimistulemuse põhjal võib sisemine kannabinoidsüsteem ja kannabinoidide tasakaaluhäired avaldada mõju häire avaldumisele. (10)

Autismiga seotud häireid on seostatud ka oksütotsiini kogusega kehas. Oksütotsiin, tuntud ka kui armastushormoon, on aminohapetest koosnev neuropeptiid, mida ekspresseeritakse imetajates ja mis toimib sõnumitooja ja hormoonina. Oksütotsiini toodetakse aju hüpotalamuses, kust see läbi hüpofüüsi vereringesse jõuab. Tänapäeval on teada, et oksütotsiin mängib olulist rolli nt. lapse ja tema vanemate vahelise kiindumussuhte kujunemisel ja hoidmisel. Lisaks sellele on oksütotsiin seotud ka sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete funktsioonidega. Kuna oksütiini tootmist reguleerib ka sisemine kannabinoidsüsteem, saate CBD-st ja mõnest teisest kannabinoididest olla kasulik seoses selle tavapärase tootmisega. (11)

Teadlased arvavad, et anandamiidi ja oksütotsiini koostoime ning nende autismiga seotud vaegusseisundite korrigeerimine võib leevendada sümptomeid (11).

Sisemine kannabinoidisüsteem näib mängivat olulist rolli ka sotsiaalse suhtlemise oskuste ja emotsioonide osas, mida CBD ja teatud kannabinoidid võivad aktiveerida. Mõjutades selle kehasüsteemi retseptoreid, võib see ka autismi sümptomeid leevendada.

THC ja autism

Kuigi uuringud alles käivad, on märke, et THC-kannabinoid võib vähendada sisemist anandamiidi kontsentratsiooni kehas. Anandamiidi kontsentratsioon on autismiga inimestel juba madal, seega tuleks vältida THC pidevat kasutamist. Ärevus on ka autismiga seotud tavaline sümptom ning THC ja THCV võivad seda mõne jaoks halvendada. Katsed tehti aga rottidega ja tugevate THC-d sisaldavate kanepitoodetega, mistõttu pole veel täielikult teada, kuidas see inimestele mõjub.

Üldiselt on CBD õlides THC jäägid piisavalt minimaalsed, et kahjustada anandamiidi taset. Probleemi mõistmise teeb keeruliseks ka asjaolu, et uuringute kohaselt on täisspektri CBD tooted altid kõrvalmõjudele (vt. Entourage efekt) on seetõttu tõhusamad paljude haiguste ja organismi tasakaaluhäirete korral kui isoleeritud kannabinoidid (isolaadid). Täisspekter tähendab, et lõpptoode sisaldab ka THC-d, kuigi sageli vaid väga väikestes kogustes.

Kui kaalute CBD-tooteid autismispektri häire raviks ja soovite tooteid, mis sisaldavad võimalikult vähe THC-d, peaksite kaaluma kuumutamisel aktiveeritavaid CBD-tooteid, kuna nende THC kontsentratsioon on tavaliselt oluliselt madalam. Vaadake lisateavet kütte toimimise kohta dekarboksüülimine mõjutab lõppsaadust.

Viited

1. Autismiliit. 2022. Põhiteave autismi kohta. https://autismiliitto.fi/autismi/perustietoa-autismista/. Viidatud 12.09.2022
2. Tervisemaja. Autism ja autismispektri häired. https://www.terveystalo.com/fi/tietopaketit/autimi-ja-autismikirjon-hairiot/#Mit %c3% a4 %20on% 20autismin%20kirjo . Viidatud 12.09.2022
3. Hanna Raaska & Raija Vanhala. 2020. Meditsiiniline ajakiri. Miks ja kuidas muutuvad autismi diagnostilised kriteeriumid? https://www.laakarilehti.fi/tieteessa/katsausartikkeli/miksi-ja-miten-autismin-diagnostiset-kritierit-muuutuvatt/?public=7fcf41d96a001eee7da91094299e5b86 . Viidatud 12.08.2022
4. Mielenterveystalo.fi. Autismispektri häired (ASD). https://www.mielenterveystalo.fi/lapset/ammattilaisille/hairiot/autismikirjon_hairiot/Pages/autisimikirjon_hairiot_ASD.aspx. Viidatud 13.09.2022
5. Autismiliit. 2022. Autismispektri diagnoosimine. https://autismiliitto.fi/autismi/diagnosointi/. Viidatud 13.09.2022
6. Autismiliit. 2022. Autism erinevatel eluetappidel. https://autismiliitto.fi/autismi/autismikirjo-eri-elamanvaiheissa/. Viidatud 09.04.2022.
7. Pekka Räisänen & Ulla Boshkov. Autism lapsel. https://www.mehilainen.fi/lasten-mehilainen/autismi-ja-autismikirjo. Viidatud 13.09.2022
8. Estácio Amaro da Silva Jr ja teised 2022. Trends Psühhiaatria Psühhoter. Kanepi ja kannabinoidide kasutamine autismispektri häire korral: süstemaatiline ülevaade. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34043900/. Viidatud 15.09.2022
9. Ethan Russo. 2015. Phytecs. Sissejuhatus endokannabinoidsüsteemi . https://www.phytecs.com/wp-content/uploads/2015/02/Russo-Introduction-to-the-Endocannabinoid-System-corr-January-2015.pdf . Viidatud 14.09.2022
10. Debra S. Karhson et al. 2018. Molekulaarne autism. Autismispektri häirega lastel on anandamiidi kontsentratsioon plasmas madalam.https://molecularautism.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13229-018-0203-y. Viidatud 15.09.2022
11. Don Wei et al. 2015. Pnas. Endokannabinoidide signaalimine vahendab oksütotsiini poolt juhitud sotsiaalset tasu. https://www.pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.1509795112 . Viidatud 15.09.2022