Südametalitlusega seotud haigused, infarktid ja mitmesugused krambid on levinud ning põhjustavad igal aastal ka palju surmajuhtumeid. Ajuinfarkti põhjustavad suures osas samad põhjused mis müokardiinfarktigi ja nende mõju inimesele võib lõppeda surmaga. Selles artiklis õpime tundma aju- ja südameinfarkti, nende taga peituvat endokannabinoidisüsteemi ja seda, kas CBD õlist võiks nende ennetamisel või ravimisel abi olla.

Mis on südameatakk?

Südameinfarkt on kudede nekroos, mis on põhjustatud koes paikneva veresoone ummistusest. Sellised võib esineda nii ajus kui südames ning umbes pooled Soome tööealiste inimeste surmadest on nende põhjustatud.

Südameinfarkti esinemissagedus on 1970. aastatest tänapäevani selgelt vähenenud, kuid statistiliselt on need endiselt suurim surmapõhjus.

Insult

Ajuinfarkt võib tekkida mitmel erineval põhjusel. Kõige sagedamini põhjustab see veresoonte ahenemist ja on siis meditsiiniline atakk, mis on põhjustatud koronaararteri ahenemisest, nagu südameatakk. Osa juhtumeid on põhjustatud südamest tekkivast trombist ehk embooliast, mis läheb teele ja satub väikesesse veresoonde või veresoone harusse ning takistab seega toidu voolu ajju. Ajuinfarkti võib põhjustada ka ajuarteri rebend, mis põhjustab ajuverejooksu. (1)

Sümptomid

Ajuinfarkt tekib tavaliselt ootamatult. Kõige ilmsemad sümptomid on jäsemete ühepoolne düsfunktsioon ja suuõõne samal küljel longus ning ülajäsemete nõrkus. Tavaliselt kaasnevad sümptomitega ka tuimus, lihasnõrkus ja kõne esilekutsumine. Sõltuvalt ajuinfarkti asukohast on sagedased ka nägemishäired, kahelinägemine, peapööritus ja segasus, kuid ajuinfarkti valuga ei seostata. (1)

Müokardiinfarkt , st südameatakk

Südameinfarkt ehk südame isheemiatõbi on südame pärgarteri ummistuse või ummistust põhjustava naastu eraldumise tagajärg. Südameinfarkt on alati tõsine ravi vajav olukord, mis halvimal juhul viib südameseiskumiseni ja surmani.

Südameinfarkt põhjustab südamekoe surma isegi mõne tunniga ning kiire juurdepääs ravile on väga oluline. (2,3)

Südameinfarkti taustaks on peaaegu alati südame isheemiatõbi ehk ahenenud koronaararter. Koronaararter on kõige olulisem veresoon, mis asub südames ja seda blokeerivad nt. suitsetamise, rohke alkoholitarbimise ja ebatervisliku toitumise tagajärjel. Stenoos areneb aeglaselt, kuid hetkel, kui see lõpuks, tavaliselt ootamatult, blokeerub, põhjustab see südameataki. (2,3)

Südameinfarkti esialgsed sümptomid

Südameinfarkti sümptomiks on peaaegu alati äkiline tugev valu rinnus, mis võib kiirguda kätte, selga, hammastesse ja kõhtu. Mõnikord võib sümptomiks olla ka rohkem pigistav, lämmatav tunne rindkere piirkonnas, mis põhjustab tugevat õhupuudust. (2,3)

Südameinfarkt, laiemalt tuntud kui südameinfarkt, on eluohtlik olukord, mis nõuab viivitamatut ravi ja mida on hea teada, kuidas seda ära tunda.

Liikumine võib sümptomeid halvendada või vähemalt mitte leevendada. Mõnikord, eriti diabeetikutel, eakatel ja mäluhäiretega inimestel, ei pruugi valu üldse tekkida, kuid sümptomiteks on peamiselt ebameeldiv tunne ja õhupuudus, peavalu ja iiveldus. Seda nimetatakse vaikivaks müokardiinfarktiks. (2,3)

Esmaabi ja ravi

Infarkti ravi alustatakse tavaliselt kodus või hiljemalt kiirabis blokeerimisvastaste ja valuvaigistavate ravimitega. Beetablokaatoreid kasutatakse arütmiate ennetamiseks ja vererõhu alandamiseks.

Pärast haiglasse jõudmist tehakse tavaliselt kas balloonlaiendus või lahustusravi ning mõne päeva jooksul ka bypass operatsioon, mille käigus ummistunud veresoonest mööda minnakse. (2,3)

Südameinfarkti põhjused?

Nii aju- kui ka müokardiinfarkti algpõhjused on suures osas samad. Täheldatud on vanadust, suitsetamist, rohket alkoholitarbimist, diabeeti , rasvumist, kõrget kolesteroolitaset ja kõrget vererõhku , aga ka südameinfarkti soodustavaid pärilikke tegureid.

Südameinfarktist taastumise aeg

Ajuinfarktist ja insuldist taastumine võib olla aeglane protsess ning olenevalt infarkti ulatusest ei ole alati võimalik endisesse olekusse tagasi pöörduda. Taastusravi algab tavaliselt juba haiglas multidistsiplinaarse meeskonnaga ja võib kesta aastaid pärast infarkti. Taastusravi hõlmab tavaliselt toitumise muutmist tervislikuma suunas, füsioteraapiat, kõneteraapiat ja elulõpuravimeid. (1)

Südameinfarktist ja sellega seotud protseduuridest taastumine on tavaliselt kiire. Tavaliselt saab kergele tööle naasta kuni nädal pärast operatsiooni, kuid pärast infarkti ja protseduure on soovitatav puhata ja rahulikult olla vähemalt paar kuud.

Taastusravi ja taastumisaeg on tugevalt seotud võimalike elustiilimuutustega, nagu tervislikum toitumine, suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest loobumine ning liikumise suurendamine. Enamasti on taustaks kõrge vererõhk, ahenenud arterid ja kõrged kolesterooli väärtused ning nendele tähelepanu pööramine ja hoolikas ravi on eriti oluline. (2,3)

CBD-l võib olla märkimisväärne mõju südame-veresoonkonna tervisele.

Müokardiit, st südamelihase põletik

Müokardiit ei ole tegelikult seotud südameatakkidega ega neid soodustava teguriga, kuid see on üsna levinud põletikuline haigus, mille puhul võib abi olla ka CBD õlist. Müokardiit on põhjustatud viirusest, mis liigub koos vereringega organismis jne. mis satub südamesse ja põhjustab seal infektsiooni. Äge müokardiit on suurim südamepuudulikkuse ja südame äkksurma põhjus alla 35-aastastel inimestel. (4,5)

Müokardiit paraneb tavaliselt iseenesest umbes nädalaga ja hinnanguliselt haigestuvad kõik inimesed elu jooksul paar korda seda märkamatult. Mõnikord muutub põletik krooniliseks ja põhjustab südamepuudulikkust. (4,5)

Endokannabinoidi süsteem

Endokannabinoidi süsteem on kõigi keha protsesside jälgimissüsteem. Seda leidub peaaegu kõikidel inimestel ja loomaliikidel ning selle ülesandeks on nii organismi funktsioonide tasakaalustamine kui ka elu põhiliste asjade eest hoolitsemine nagu uni, söömine, mälu, lõõgastus ja keha kaitsmine.

Endokannabinoidsüsteem hõlmab endokannabinoide, kannabinoidi retseptoreid ja neid lagundavaid molekule. Ühtegi neist ei ladustata, kuid neid toodetakse seal, kus vaja, kui vaja. Teada on mitmeid endokannabinoide ja neist enim uuritud anandamiid i ja 2-AG. Teisest küljest on tuvastatud ainult kaks retseptorit, CB1 ja CB2 retseptoreid.

Ajus leidub ohtralt nii endokannabinoide kui ka kannabinoidi retseptoreid. CB1-retseptor on ajus levinum ja sellel on palju ülesandeid protsessides, mida aju juhib. Näiteks põrutuste puhul on leitud, et CBD võib kaitsta närve, suurendada aju verevoolu ja kaitsta pärast põrutust reaktiivsete hapnikuliikide eest! (6)

Endokannabinoidsüsteem osaleb ka südame ja vereringe ja nende aluseks olevate funktsioonide reguleerimises. (7)

Endokannabinoidid

Mõlemal kannabinoidil on ajutegevuses ja vereringesüsteemis arvukalt funktsioone, kuid anandamiid võib nt. vähendab soolast põhjustatud vererõhu tõusu TRPV retseptorite kaudu ja 2-AG mõjutab veresoonte laienemist. (8)

CBD südameataki jaoks?

Kanepis leiduvaid toimeaineid on aastakümneid põhjalikult uuritud. Üheks oluliseks kanepitaimest leitud ühendite rühmaks on kannabinoidid, millest praegu on teada enam kui sada erinevat tüüpi. Üks kuulsamaid neist ühenditest on kannabidiool või CBD .

CBD toimib peamiselt mittekannabinoidsete retseptorite CB1 ja CB2 kaudu, kõige sagedamini TRPV ja serotoniini retseptorite kaudu.

Ajus võib CBD suurendada vere läbilaskvust ja suurendada verevoolu insuldi ajal. (9)

Uuringutes on leitud, et CBD on kasulik südamele ja vereringesüsteemile. Uuringute kohaselt lõdvestab ja laiendab CBD veresooni, kaitseb veresooni madala astme põletikust põhjustatud kahjustuste eest ning kaitseb diabeedist põhjustatud kardiomüopaatia eest. (7,8)

Krambihoo ajal ja pärast seda manustades võib CBD toimida nii krambihooge leevendava kui ka kahjustusi vähendava kannabinoidina, kuid on leitud, et see hoiab ära infarkti ja verejooksust põhjustatud närvikahjustusi nii aju- kui ka müokardiinfarkti korral. (7,8)

Üldiselt võiks CBD õli olla kasulik aju ja südame tervise seisukohalt, sest uuringute kohaselt on CBD-l nt. põletikuvastane , antioksüdant, unekvaliteeti parandav ja söögiisu tasakaalustav toime.

Uuringute järgi on CBD õlil nt. põletikuvastane toime, parandab unekvaliteeti ja tasakaalustab söögiisu.

CBD ja südameravimite ühilduvus?

CBD, avaldab mõju osade ravimite lagunemisele ja seega ka toimele. Maksa ensüüm tsütokroom P450 lagundab nii CBD-d kui ka teatud ravimeid, mistõttu võib nende koosmõju erineda ravimile iseloomulikust toimest. CBD-ga kokkusobimatud ravimid on peamiselt retseptiravimid ja nende hulgas on ka mõned ravimid südame, vererõhu ja vereringe raviks.

Räägime nn greibitestist, kui arst soovitab vältida greibi söömist koos ravimiga, ei sobi ravim tõenäoliselt ka CBD-ga.

Südamega seotud probleemide puhul on vaevalt põhjust CBD kasutamist vältida, välja arvatud juhul, kui kasutate ravimeid, millel võib olla CBD-ga soovimatuid koostoimeid. Ravimite kokkusobivuse kohta täpsemalt saad lugeda siit.

Kokkuvõte

Ka tänapäeval on kõige sagedasem surmapõhjus südameinfarkt, mis on peamiselt põhjustatud elustiilist. Nii südame- kui ka tserebrovaskulaarsed infarktid on tavaliselt põhjustatud arterite ahenemisest, kas lõplikust ummistusest või ahenemist põhjustava naastu eraldumisest. Elustiilil on oluline mõju ennetamisel, kuid ka CBD õlil võib olla vähemalt rünnaku ajal rünnakut leevendav ja pärast rünnakut kahju vähendav toime.

Viited

1. Atula S.. 2023. Duodecimi terviseraamatukogu. Insult (ajuinfarkt ja ajuverejooks). https://www.terveyskirjasto.fi/dlk00001. Viidatud 06.02.2023.
2. Kettunen R.. 2020. Duodecimi terviseraamatukogu. Müokardiinfarkt ja südameatakk. https://www.terveyskirjasto.fi/dlk00086. Viidatud 06.02.2023.
3. Hekkala AM.. 2019. Südameliit. Südamepuudulikkus. https://sydan.fi/fakta/sydaninfarki/. Viidatud 06.02.2023.
4. Kardiooli teraapiad. Äge müokardiit. https://www.cardiolrx.com/our-focus/acute-myocarditis/. Viidatud 06.02.2023.
5. Kettunen R.. 2020. Duodecimi terviseraamatukogu. Südamelihase põletik (müokardiit). https://www.terveyskirjasto.fi/dlk00635. Viidatud 06.02.2023.
6. Singh Jyotpal ja Neary JP. 2020. Neuroprotektsioon pärast põrutust: kannabidiooli potentsiaalne roll. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=Neary+JP&cauthor_id=32029015. Viidatud 06.02.2023.
7. Kicman A. ja Toczek M.. 2020. Kanepi joovastava ühendi kannabidiooli mõju südame-veresoonkonna süsteemile tervise ja haiguste korral. Viidatud 06.02.2023
8. Stanley C., Hind W ja O’Sullivan S.. 2012. Kas kardiovaskulaarne süsteem on kannabidiooli terapeutiline sihtmärk?. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=O %27Sullivan% 20SE %5BAuthor% 5D. Viidatud 06.02.2023.
9. Montecucco F. ja Di Marzo V.. Rakupress. Asja keskmes: endokannabinoidsüsteem südame-veresoonkonna funktsioonide ja talitlushäirete korral.