Nahahooldus on teema, mis mõjutab igaüht. Meie elu on pidevalt avatud erinevatele stressiteguritele ja pingetele, mis kahjuks mõjutavad ka naha heaolu ja lööbeid. Naha eest hoolitsemiseks on aga palju erinevaid viise ning lööbega tasub õigeaegselt tegeleda, et murda võimalik ebameeldiv tsükkel, milleni ravimata lööve halvimal juhul viia võib. See artikkel on koondanud kõige levinumad lööbe vormid, nende põhjused ja nahahooldusnipid.
Viimastel aastatel on rohkem uuritud ka CBD-d ehk kannabidiooli sisaldavate nahahooldustoodete mõju nahale.
Selles artiklis uurime kõige levinumaid lööbeid ja nende ravi, samuti seda, mida uuringud praegu teavad CBD mõjust nahale ja selle kasutamisest kosmeetika koostisosana.
CBD õli ja lööve
CBD õlide ja CBD toodete populaarsus nahahoolduses on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. CBD-dja teisi kannabinoide kasutatakse üha enam kosmeetika koostisosadena. Selles artiklis vaatleme kõige levinumaid lööbeid ja nahahooldust ning seda, mida uuringud praegu CBD õli kosmeetiliste omaduste ja selle seose kohta erinevate nahaprobleemidega teavad. Kuid kõigepealt vaatame löövete ja nende erinevate vormide põhitõdesid.
Mis on lööve?
Halvimal juhul on lööve seisund, mis võib elu raskeks muuta. Lööbe algpõhjuseks on väga sageli mingisugune põletik ning levinud sümptomiteks on kuiv, ketendav nahk, sügelus ja naha punetus. Löövet nimetatakse ka ekseemiks, mis kirjeldab üldiselt nahahaigusi. Lööve võib olla krooniline või äge ning seda liigitatakse muu hulgas asukoha, välimuse ja inimese tausta põhjal. (1)
Ägeda lööbe sümptomid
Ägedat dermatiiti iseloomustab naha punetus, mitmesugused vistrikud ja villid. Ravimata jätmise korral võib äge dermatiit muutuda krooniliseks dermatiidiks, mida on raskem ravida. Äge dermatiit võib esineda näol, jalgadel või kogu kehal. Seetõttu tasub ägedat dermatiiti alati varakult ravida. (1)
Kroonilise ekseemi sümptomid
Kroonilise dermatiidi tüüpilised sümptomid on naha ketendus, naha punetus ja nn naha lihheniseerumine, mille puhul nahk on kare ja paks. Krooniline dermatiit on tavaliselt seotud suurenenud põletikuga kehas. Põletiku ennetamisega saab ka kroonilist dermatiiti eemal hoida. (1)
Kuiv nahk ja selle põhjused
Kuiv nahk on levinud probleem, eriti talvel, kui õhk on külm ja kuiv. Kuiva naha sümptomid on ilmselt tuttavad peaaegu kõigile soomlastele.
Nahakihtide liigne kuivus põhjustab põletikku ning võib muuta naha sügelevaks ja karedaks. Kuiva naha sümptomiteks on sageli naha ketendus. (2)
Kuiv nahk on sageli põhjustatud naha sügavamates kihtides oleva vee kiiremast aurustumisest kui tavaliselt. Tavaliselt aeglustavad sarvkihis olevad rasvad (keramiidid) liigset vee aurustumist, kuid kui rasva pole piisavalt, kaob liiga palju vedelikku. On teada, et muuhulgas mõjutab geneetika pika ahelaga keramiidide hulka nahas. (2)
Vananedes väheneb naha keramiidide tootmine, mis põhjustab naha põletikku, sügelust, ketendust ja lõhenemist. Kuiva nahaga inimestel on sageli ka kalduvus atoopilise dermatiidi tekkeks. (3)
Kuiva naha hooldus
Kuiva naha ravimisel on oluline pärast higistamist nahalt higi ja kogu mustus maha pesta. Seega ei tohiks naha pesemist vältida. Siiski on soovitatav vältida tugevate pesuvahendite ja harjade kasutamist, kuna need võivad kuivust süvendada. (3)
Kerged veepõhised niisutajad on tavaliselt piisavad kuiva naha sümptomite eemal hoidmiseks. Soovitatav on kanda niisutajat puhtale nahale kohe pärast pesemist, kuna see niisutab nahka ja vähendab kuivust. Õige niisutaja valimine sõltub teie nahatüübist ja individuaalsetest teguritest ning hea rusikareegel on, et kui üks või kaks pealekandmist päevas ei aita naha niiskust säilitada, siis tasub põletikku ravida muude vahenditega. Lisaks aitab õige toitumisseisundi säilitamine hoida naha niiskustasakaalu paremas seisukorras. (3)
CBD-d kasutatakse kosmeetikas nahahooldus- ja kaitseainena. Sõltuvalt koostisest võib CBD-d sisaldav nahahooldustoode aidata niisutada ja ravida kuiva nahka ning säilitada naha loomulikku kaitsekihti. (4)

Lööbed kätel, jalgadel, näol, kehal ja peanahal on kõik tavalised nahaprobleemid.
Erinevad lööbe vormid
Lööbed jagunevad paljudesse erinevatesse vormidesse ja alamkategooriatesse. Allpool vaatleme tüüpilisi sümptomeid ja ravimeetodeid erinevate levinud löövete korral.
Allergiline dermatiit (kontaktdermatiit)
Allergiline dermatiit ehk kontaktdermatiit on levinud haigus ja jaguneb kahte põhitüüpi: aeglane ja kiire allergia.
Kiire allergiline lööve
Kiiret allergilist dermatiiti täheldatakse tavaliselt umbes 20 minuti jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga ning sellega kaasnevad sageli punetus, sügelus ja nõgestõbi. Nõgestõbi kaob tavaliselt poole tunni jooksul pärast ilmumist. Kui nõgestõbi ilmub pidevalt, võime rääkida pikaajalisest dermatiidist. Kiiret allergiat põhjustavad tavaliselt teatud juurviljad ja puuviljad, lateks ning koduloomade, näiteks koerte ja kasside kõõm ja karvad. Kiiret kontaktallergiat diagnoositakse nahatorketestiga. (5)
Aeglane allergiline lööve
Hilinenud allergilise kontaktdermatiidi sümptomid on väga sarnased teiste levinud nahahaigustega, näiteks ekseemiga. Hilinenud allergilist kontaktdermatiiti iseloomustab see, et keha ei reageeri allergeenidele nähtavalt enne päeva või isegi nädalat pärast kokkupuudet. Hilinenud kontaktallergiat diagnoositakse plaastritestide abil. (5)
Tavaliselt on sümptomiteks mäda eritumine – selge või kollakas vedelik, mis on tingitud kudede põletikust. Piirkond võib ka koorikuga katta. Kontaktdermatiit võib levida ka teistesse kehaosadesse. Sümptomid korduvad sageli ja kaovad iseenesest. (5)
Aeglase allergia levinud vallandajate hulka kuuluvad nikli-, kroomi- ja koobaltiühendid, samuti säilitusained ja teatud lõhnaained kosmeetikas. Kummis, liimides ja plastides kasutatavad ained võivad samuti allergilist reaktsiooni põhjustada. (5)
Õhus leviv allergia
Allergilise reaktsiooni võib põhjustada ka kokkupuude õhus olevate lendudega ning on tõenäoline, et allergeen on juba varem kokkupuutel sensibiliseerumist põhjustanud. Õhus leviva lööbe sümptomid meenutavad nn fotodermatiiti ja tekivad naha paljastatud kohtades. (5)
Levinud õhus levivate allergeenide hulka kuuluvad kemikaalid, sünteetilised vaigud ja kõrsikud, näiteks sigur ja aster. Seskviterpeenlaktoonid põhjustavad eriti tõenäoliselt keemilisi allergiaid. (5)
Allergilise kontaktdermatiidi levinumad põhjused asukoha põhjal
Lööve kätel ja randmetel
-> võivad tekkida näiteks kemikaalide, tööriistade, metalli ja naha poolt.
Lööve jalgadel
-> võivad põhjustada kumm, liim, nahk, metall, kroom ja ravimid.
Lööve jalgadel või reitel
-> võivad olla põhjustatud sokkidest ja kummikutest.
Lööve kaenlaaluses
-> sageli põhjustatud deodorantides sisalduvatest kemikaalidest.
Lööve kaelal
-> sageli põhjustatud palsamitest ja meigist (kosmeetikatoodetest).
Lööve tuharalihase voldis
-> voi johtua peräpuikoista tai voiteista. (5)

Allergilist löövet ja sügelust võivad põhjustada ka õhus leviv õietolm ja karikakarde-sarnastes taimedes sisalduvad allergeenid.
Allergilise dermatiidi ravi
Kõige tõhusam viis allergilise kontaktdermatiidi vältimiseks on vältida kokkupuudet allergeeniga. Kui see pole võimalik, on hea mõte vähemalt oma nahka sobival viisil kaitsta.
Allergia sümptomite ilmnemisel võivad kerged kortisoonikreemid aidata halvimal juhul üle saada. Kortisooni tuleks kasutada ainult vajadusel ja lühikese aja jooksul, näiteks 2 nädalat korraga. (5)
Allergia sümptomite ilmnemisel võivad mahedad kortisoonikreemid aidata teil leida kõige odavama lahenduse. Kortisooni tuleks kasutada ainult vajadusel ja lühikese aja jooksul, näiteks 2 nädalat korraga. (5)
Hea mõte on arutada allergiaga seotud probleeme ja küsimusi allergoloogidega, näiteks allergiaühingutega. Ekspertidel võib olla kogemusi just nende sümptomite ja põhjustega, mille puhul abi vajate.
Päikesepõlenud nahk
Mõned inimesed saavad päikese käes kergemini põletusi kui teised. Põletusi ja päevitust põhjustab päikese UV-kiirgus. Inimese vastuvõtlikkus põletustele sõltub tema nahatüübist ja ultraviolettkiirguse intensiivsusest. Üldiselt saab päikesepõlenud naha raviks kasutada samu meetodeid kui ka muude väiksemate põletuste korral. (6)
Päikese UV-kiirgus kahjustab naharakke ja enda kaitsmiseks suurendab keha pigmendi tootmist, mis põhjustab päevitamist. Soomes on kõige levinum nahatüüp see, mis päevitub kergesti ja aeg-ajalt põleb. Lisaks naha põletamisele ja kahjustamisele võib päikese ultraviolettkiirgus suurendada nahavähi riski ja põhjustada naha vananemist. Kuigi päikesevalgust kasutatakse teatud nahahaiguste raviks, võib see olla kahjulik ka selliste seisundite korral nagu külmavillid või rosaatsea. (6)
Päikesepõletuse ravi
Päikesepõletuse esmaabi võib hõlmata naha niisutamist, külma vee, jääkuubikute või muude jahutavate ainete kasutamist. Samuti on oluline juua palju vedelikku. Pärast põletust võib nahk olla tundlik ja punane. Neid sümptomeid saab leevendada põletiku kontrolli all hoidmisega.
Seenhaigused
Seennakkuslikud nahalööbed ehk seeninfektsioonid on levinud ja esinevad kõige sagedamini peanahal, jalgadel ja kätel, eriti küüntel. Seennakkuslikke nahalööbeid liigitatakse asukoha ja sümptomite põhjal jalaseeneks, küüneseeneks, peanaha seenhaiguseks, kubemepiirkonna seenhaiguseks ja keha seenhaiguseks. Vaatleme lähemalt kõige levinumaid seennakkuslikke nahalööbeid, nende sümptomeid ja ravimeetodeid.
Jalaseen
Jalaseen ehk tinea pedis on seeninfektsiooni kõige levinum vorm. Selle põhjustavad dermatofüüdid, näiteks Trichophyton rubrum. See on sagedasem meestel, sportlastel, eakatel ja eriti diabeetikutel. (7)
Jalaseen võib levida duširuumides ja avalike ruumide, näiteks spordisaalide põrandatel. Lastel nakatutakse jalaseenesse harva. Kitsad jalatsid ja higised jalad võivad suurendada seeninfektsiooni tekkimise tõenäosust. (7)
Jalaseene sümptomid
Jalaseen ilmub tavaliselt väikeste varvaste vahele ning selle sümptomiteks on punetus, villid, ketendus ja lõhenenud nahk. Jalaseen võib levida ka varvaste vahelt jala teistesse osadesse. Kui kogu jalatalla kõige paksemad alad on kaetud soomustega, nimetatakse seda mokassiini seenhaiguseks. Tüüpilised piirkonnad selle esinemiseks on suur varvas, kand ja varvas. Sügelus ja villid võivad esineda ka sõrmedel ja peopesadel. Halvimal juhul võib jalaseen areneda raskeks segainfektsiooniks, kui teatud bakterid seenega kokku puutuvad. (7)
Jalaseenuse ravi
Jalaseent ravitakse tavaliselt seenevastaste kreemidega, mida kantakse paikselt puhtale ja kuivale nahale ühe kuni kahe nädala jooksul. Seevastu jalaseen nõuab ravi sageli paikseid seenevastaseid ravimeid. Jalaseent on soovitatav ravida, kuna varvaste katkised nahad suurendavad nakkusohtu keerulisemate bakteriaalsete infektsioonidega. (7)
Enamasti on jalaseen altid korduma, seega tasub oma hügieeni eest hästi hoolitseda ning jalgu iga päev põhjalikult pesta ja kuivatada. Samuti on soovitatav sokke iga päev vahetada ja neid 60°C juures pesta. Avalikes duširuumides ja spordisaalides on soovitatav jalgu nakkuse eest kaitsta. Kui jalaseen aja jooksul tagasi tuleb, tasub mõelda, mis seda põhjustab. (7)
On mitmeid veebifoorumeid, kus inimesed on teatanud jalaseene looduslikust ravist austerserviku kapslite abil. Selle tõhususe kinnitamiseks on aga vaja rohkem uuringuid.
Küüneseen või onühhomükoos
Onühhomükoos on küünte levinud seeninfektsioon, mille põhjustab seen. Onühhomükoos on sagedasem meestel ja vanematel inimestel. (8)
Küünte seenhaiguse sümptomid
Küüneseen esineb sagedamini varbaküüntel kui sõrmeküüntel ning seda iseloomustab kollane ja pruun värvus. Onühhomükoos põhjustab küünte paksemaks muutumist, venivaks muutumist ja nõrgemaks muutumist. Sümptomiteks võivad olla küünte irdumine ja täielik hävimine. (8)
Uuringud on näidanud, et mitmesugused haigused ja traumad võivad suurendada küüneseene tekkeriski. Küüneseen põhjustab naha lagunemist ja võib teid kokku viia ka teiste bakteriaalsete infektsioonidega, seega on soovitatav oma hügieeni eest hoolikalt hoolitseda. Küüneseen võib olla seotud perifeerse vereringe ja immuunsüsteemi häiretega. (8)

Küünte loomuliku tervise eest hoolitsemine aitab küüneseent eemal hoida.
Küüneseene ravi
Enne ravi alustamist on soovitatav teha test võimaliku küüneseennakkuse kinnitamiseks. Küüneseent saab tuvastada seenekultuuri või geenitehnoloogia abil. (8)
Varbaküüne seenhaigust ravitakse tavaliselt suukaudse seenevastase ravimiga mitme kuu jooksul. Seenevastased ravimid on efektiivsed umbes 50 protsendil varbaküüne seenhaigusega inimestest. Teised podiaatrite kasutatavad meetodid võivad samuti suurendada varbaküüne seenhaiguse ravimise võimalust. Nende meetodite hulka kuuluvad küüne viilimine, leotamine karbamiidis ja küünelaki pealekandmine. Sõrmushaigust saab ennetada samamoodi nagu jalaseent, st piisava elementaarse hoolduse ja hügieeniga. (8)
Stress ja lööve
Stressi on peaaegu võimatu vältida, kuid oluline on leida õige tasakaal. Stress pole mitte ainult halb asi. Pikaajaline stress võib aga olla ohtlik ja kehal võivad ilmneda mitmel moel sümptomid, näiteks nahalööbed.
Stressi põhjustatud nahasümptomid
Stressi põhjustatud tavaliste nahanähtude hulka kuuluvad akne, sügelus, punased laigud, ketendav nahk ja suurenenud rasueritus. Stressiga seotud lööbed tekivad pinge ajal sageli kaelale ja rindade vahele. Lööbe põhjustavad adrenaliin ja stresshormoonid. (9)
Lisaks lööbele on stressi levinud sümptomiteks ärritunud soole sündroom (IBS) ja peavalud. Soolestiku olulisust heaolu, löövete ja vaimu jaoks on põhjalikult uuritud. Näib, et soolestiku heaolu eest hoolitsedes saab terviklikult ravida inimese füüsilisi ja vaimseid aspekte, sealhulgas stressi ja lööbeid. Ainuüksi Soomes kannatab ärritunud soole sündroomi all üle 500 000 inimese ja see on ka ülemaailmne nähtus. (9)
Tehke stressitest
Saate oma stressitaset testida erinevate stressitestidega, mida leiate ka veebist. Tehke kiire tasuta stressitest.
Psoriaas
Psoriaas on levinud ja väga tüütu nahahaiguse vorm. 2021. aastal avaldatud uuringu kohaselt kannatab psoriaasi all umbes 7,5 miljonit Ameerika täiskasvanut. Statistika kohaselt on psoriaas kõige levinum valgenahaliste seas. Umbes 3,6%-l kõigist valgenahalistest on psoriaas. (10)
Uuringute kohaselt on psoriaas seotud ka järgmiste terviseprobleemidega:
- Ärritunud soole sündroom (IBS)
- 2. tüüpi diabeet
- Südamerike
- Ahenemine
- Depressioon
Psoriaasi erinevad vormid
Naastuline psoriaas
Naastuline psoriaas on psoriaasi kõige levinum vorm, mida iseloomustavad mitmesugused paksud, ketendavad laigud, mis tavaliselt ilmuvad kätele, põlvedele, seljale ja peanahale. Laigud võivad olla pool sentimeetrit suured kuni rusika suurused või suuremad. (11)
Painduv psoriaas
Taipeis esinev voltpsoriaas on naastulise psoriaasi alatüüp ja esineb kõige sagedamini nahavoltides ja voltides, näiteks kubemes, kõrvapulgades, nabas, suguelunditel, tuharavoltides ja rindade all. Laigud on sageli punakad ja õhukesed ning ei ketenda samamoodi nagu naastuline psoriaas. Voltpsoriaas võib tunduda ka niiske, mis võib raskendada selle eristamist voltides olevast seeninfektsioonist. (11)
Pustuloosne psoriaas
Pustuloosne psoriaas põhjustab nahale väikeste, kollakate, intensiivselt sügelevate villide teket. Villid ilmuvad jalgadele ja kätele, kuid rasketel juhtudel võivad need ilmneda ka teistele kehaosadele. (11)
Psoriasis guttata
Psoriasis guttata’le on iseloomulikud alla 1 cm läbimõõduga laigud üle kogu keha. On tüüpiline, et Psoriasis guttata puhkeb pärast angiini põdemist. (11)
Küünte psoriaas
Küünepsoriaas on levinud ja avaldub tavaliselt küünte väärarengutena, näiteks küüne paksenemise ja irdumisena, samuti naha lohkude ja õlitaoliste muutustena. Küünepsoriaas on eriti levinud psoriaatilise artriidi või nahapsoriaasi all kannatavatel inimestel. Elementaarne küünehooldus võib aidata. (11)
Erütrodermiline psoriaas
Psoriaasi haruldasem vorm on erütrodermiline psoriaas, mis põhjustab naha laialdast punetust kogu kehas. Sümptomiteks on sageli ka üldine halb enesetunne, külmavärinad ja palavik. Erütrodermiline psoriaas on psoriaasi raske vorm, mida on soovitatav ravida koos dermatoloogiga. (11)
Psoriaatiline artriit
Keskmiselt on 10–30 protsendil psoriaasiga inimestest ka psoriaatiline artriit. Psoriaatiline artriit, pikaajaline põletikuline liigesehaigus, mõjutab sageli liigeseid, näiteks jäsemete väikeseid liigeseid. Psoriaatiline artriit võib esineda ka selgroos. Psoriaatilise artriidi korral ei kaasne alati nähtav lööve, vaid pigem liigessümptomid. (11)
Psoriaasi ravi
Kuigi psoriaasi ei saa täielikult ravida, saab selle sümptomeid leevendada ja isegi täielikult vähendada. Tõhus ravi keskendub põletiku kontrollimisele ja suurenenud rakkude jagunemise vähendamisele. (12)
D-vitamiinil on leitud olevat kasulik mõju psoriaasi ravis, kuna D-vitamiin pärsib naharakkude jagunemist ja on oluline komponent normaalseks rakkude talitluseks. D-vitamiin soodustab ka rakkude diferentseerumist ja apoptoosi naha sarvkihis. (12)
Sobiva ja regulaarse paikse ravi korral saavad enamik psoriaasihaigeid oma sümptomeid kontrolli all hoida. Raskematel juhtudel on soovitatav haiglaravi ja spetsialisti abi. (12)
Ravi peamine eesmärk on sümptomite minimeerimine, elukvaliteedi parandamine ning funktsionaalse ja töövõime säilitamine. Heade tulemuste saavutamine võib nõuda mitmesuguseid katseid ja järjepidevust, mistõttu on oluline, et psoriaasiga inimene osaleks aktiivselt raviplaani koostamises ja järgimises. Ravi peaks sujuvalt kohandatama psoriaasihaige elusituatsiooniga, et see ei tekitaks täiendavat stressi ja ebamugavusi. On täheldatud, et ravi edukuse seisukohalt on oluline leida hea ja usaldusväärne ravisuhe patsiendi, hooldaja ja arsti vahel. (13)

Kuiv nahk ja sügelus on nahahaiguste (nt atoopiline dermatiit ja psoriaas) tavalised sümptomid.
Atoopiline dermatiit
Kui teil on atoopiline dermatiit, olete selle raviks tõenäoliselt juba proovinud erinevaid kreeme ja salve. Kui need pole märkimisväärset kasu toonud, tasub asja uuest vaatenurgast vaadata.
Atoopiline dermatiit võib olla ebameeldiv seisund, mis võib mõjutada ka inimese enesehinnangut. Näiteks näol ja kätel esinev atoopiline dermatiit võib tekitada häbi ja muuta elu oluliselt raskemaks, kuna nägu ja käed on enamasti need piirkonnad, mis on välismaailmale nähtavad. Atoopilise dermatiidiga inimestel on väga sageli ka ärevus ja depressioon, mis muudab olukorra veelgi raskemaks. Sel põhjusel tasub dermatiidi ravi varakult alustada ja säilitada tasakaalustatud ja tervislik eluviis. (14)
Atoopilise dermatiidi põhjused
Atoopilise dermatiidi põhjused on seotud naha struktuuri ja keha immuunsüsteemi omadustega, aga ka pärilikkusega. Keskkonnategurid, näiteks kliima, võivad samuti atoopia tekkimisel rolli mängida. (14)
Naha üks olulisi funktsioone on kaitsta keha soovimatute stiimulite eest. Stimuleid saab jagada füüsikalisteks, keemilisteks, patogeenideks ja allergeenideks. Füüsiliste stiimulite hulka võivad kuuluda näiteks naha kriimustamine või hõõrumine. Keemiliste stiimulite hulka kuuluvad mitmesugused ained, näiteks pesuvahendid ja seebid. Patogeene liigitatakse viirusteks, bakteriteks, seenteks ja mikroorganismideks. Allergeenid sisaldavad ained võivad põhjustada ülitundlikkust. (14)
Enamasti ei toimi atoopilise dermatiidiga inimeste nahabarjäär nii, nagu peaks. Kui nahabarjäär ei toimi normaalselt ootuspäraselt, mõjutavad mitmesugused stiimulid kogu keha ja seega ka naha heaolu. Kui stiimulid tungivad läbi barjääri, ärkavad keharakud end stiimulite eest kaitsma, mis võib esile kutsuda põletikulise reaktsiooni. Põletikuline reaktsioon võib põhjustada lööbeid, kuna põletik halvendab naha defektset barjääri ja süvendab nahasümptomeid, luues ebameeldiva tsükli. Uuringute kohaselt on barjääri kõige olulisem ehituskivi flaggrin ja flaggrin geenis, mis on atoopilise dermatiidiga inimestel kõige levinum geen, mis soodustab lööbeid, on leitud geneetiline defekt. (14)

Päikese UV-kiirgus võib olla abiks nahahaiguste, näiteks psoriaasi ja atoopilise dermatiidi ravis.
Atoopilise dermatiidi ravi
Atoopilise dermatiidiga inimesed võivad soovida oma nahka katta, kuid see pole alati hea mõte. Uuringud on näidanud, et aurigo ultraviolettkiirgusel võib olla kasulik mõju atoopilise dermatiidi ravis. UV-kiirguse kasulikkus näib olevat individuaalne, kuna on teada, et päikesevalgus võib mõnedel atoopilise dermatiidi põdejatel löövet ja sümptomeid süvendada. (14)
UV-kiirguse potentsiaalseid eeliseid võib varjutada ka kuumuse ja päikese käes viibimise tõttu suurenenud higistamine, mis võib veelgi ärritada nahapõletikku. Talvine külm, kuiv õhk, stress ja teatud pesuvahendid võivad samuti atoopilise dermatiidi sümptomeid süvendada. (14)
Samblik lame (lööve)
Lame samblik on nahalööve, mis on väga levinud autoimmuunhaigus ja on seotud naha või limaskestade põletikuga. Lame samblik jaguneb nn tavaliseks naha lameda samblikuks ja limaskestade lameda samblikuks. Selle põhjus pole veel teada. (15)
Lame samblik esineb keskmiselt 30–60-aastastel inimestel ja on naistel sagedasem. Haruldasemate vormide hulka kuuluvad karvanääpsude lame samblik ja paksude koorikutega lame samblik. Autoimmuunhaigus on eluohtlik seisund, mille korral keha ründab oma kudesid (15).
Sümptomid avalduvad sageli väikeste (umbes 1 cm) kergelt kõrgenenud, sinakaspunaste ja sügelevate laikudena nahal. Lisaks võivad muutused ilmneda ka limaskestadel. Lame samblik esineb kõige sagedamini alaseljal, randmetel ja pahkluudel, sümmeetriliselt samaaegselt mõlemal pool keha või jäsemeid ning on nurgelise kujuga. Mõnikord võivad laikudega seoses tekkida ka villid. (16)
Lameda sambliku põhjus pole veel teada, seega on seda keeruline ennetada. Lameda sambliku, mis esineb limaskestadel, peetakse autoimmuunhaiguseks, mille puhul keha ründab omaenda kudesid. Lameda sambliku teke on seotud stressiga ja on teada, et vähemalt suurenenud stress võib seda süvendada. Lame samblik ei ole nakkav haigus. (16)
Lameda sambliku ravitakse tavaliselt kortisooniga ja see vajab pikaajalist ravi, kuna sümptomite taandumine võib olenevalt olukorrast võtta kuid kuni aastaid. Lööbe sümptomeid saab leevendada põletiku kontrolli all hoidmisega. Lame samblik võib paari aasta jooksul iseenesest kaduda, kuid see võib ka tagasi tulla. (16)
Nahahooldus- ja kosmeetikatooted
Nahahooldus viitab naha heaolu eest hoolitsemisele nii sisemiselt kui ka väliselt. Lõppude lõpuks on nahk inimkeha suurim organ ja selle eest on oluline hästi hoolitseda.
Holistiline nahahooldus põhineb õigel toitumisel, jätkusuutlikul eluviisil ning naha sisemisel ja välimisel hooldamisel. Erinevad õlid, kreemid, rasvad, näopuhastusvahendid ja naha koorimine aitavad nahahoolduse ja ekseemi korral. Samuti tasub oma toidusedelisse lisada kvaliteetseid oomega-rasvhappeid, mida paljud ekseemi all kannatajad on abiks pidanud.
Enamik turul olevaid nahahooldustooteid sisaldab mitmesuguseid lisaaineid ja ausalt öeldes täiesti ebavajalikke koostisosi, mis võivad isegi naha seisundit halvendada ja lööbeid suurendada. Kosmeetikatoodetele lisatakse abiaineid koostise ja säilivusaja parandamiseks, kuid see ei tohiks toimuda heaolu arvelt. Seega võib toode olukorda ajutiselt leevendada, kuid pikas perspektiivis halvendab see olukorda, tekitades ebameeldiva tsükli.
Parim nahahooldustoode on sageli kõige lihtsam, näiteks kahekomponendiline CBD õli, mis sisaldab tavaliselt CBD ekstrakti ja kvaliteetset õli, näiteks kanepiseemneõli või kookospähkli MCT õli..

CBD õli kasutatakse kosmeetikas muu hulgas nahahooldus-, kaitse- ja antioksüdantse koostisosana.
CBD nahahoolduses
Peaaegu kõik meist kogevad mingil hetkel oma elus nahaprobleeme. Mõne jaoks on need lühiajalised, teiste jaoks aga kummitavad need meid kogu ülejäänud elu. Nüüd on paljud nahahooldusspetsialistid pööranud tähelepanu CBD-toodetele. CBD-dCBD-d kasutatakse kosmeetikas selle nahahooldusomaduste tõttu ning selle mõju nahale on viimastel aastatel üha enam uuritud. Uuringud on keskendunud naha niiskustasakaalule, barjäärikihi funktsioonile, rasueritusele, oksüdatiivsele stressile ja mitmesugustele nahaga seotud bioloogilistele mehhanismidele. CBD eeliste kohta teatatakse üha rohkem positiivsetest kogemustest ja uuringutel põhinevast teabest.
CBD mõju on uuritud seoses nahasügeluse, atoopilise dermatiidi, psoriaasi ja teiste põletikuliste nahahaigustega. Esimeste kliiniliste uuringute käigus on saadud huvitavaid leide, kuid uuringud on endiselt väikesed ja kasutatud preparaadid on sageli sisaldanud lisaks CBD-le ka muid koostisosi.
Paikselt manustatuna mõjutab CBD õli otseselt naha kihtides asuvaid kannabinoidiretseptoreid.
CBD eelised nahahoolduses
CBD kosmeetika kohta esitatakse üha rohkem uuringuid. Praegu on saadaval palju teaduslikke uuringuid CBD kasulikkuse kohta nahahoolduses.
CBD-d kasutatakse kosmeetikas, eriti järgmiste nahahooldusomaduste tõttu:
- nahahooldus ja selle heas seisukorras hoidmine
- nahakaitse
- toetades naha loomulikku kaitsekihti
- kuiva naha ravimine ja niisutamine
- naha pehmendamine
- antioksüdantsed omadused
- Rasueritusega seotud omadused ja sobivus rasusele nahale.
Paljud CBD-d sisaldavad kosmeetikatooted võivad olenevalt toote koostisest sobida ka kuivale või rasusele nahale. CBD-d kasutatakse kosmeetikas muuhulgas selle rasueritust reguleerivate ja nahahooldusomaduste tõttu.
Hea halb kortisoon
Oled ilmselt kuulnud palju head ja halba kortisoonikreemide kohta. Kortisooni sisaldavad tooted võivad lühiajalisel kasutamisel aidata ägedate nahaprobleemide, näiteks lööbe ja põletiku korral, kuid pideva kasutamise korral kõrvaltoimed suurenevad ja kasu võib kaaluda üles kõrvaltoimed (21).
Kortisooni saab selle põletikuvastaste omaduste tõttu kasutada nahapõletiku kontrollimiseks. Kortisoon ei ole aga viirusnakkuste korral kasulik ning bakteriaalsete infektsioonide korral on kortisooni kasutamine isegi kahjulik ja võib olukorda halvendada.
CBD kosmeetika sobib nahahoolduseks, kaitsmiseks ja näiteks kuiva naha niisutamiseks. Neid ei tohiks aga pidada arsti poolt välja kirjutatud kortisooniravimite asendajaks ega kasutada eneseraviks.
Kuidas valida parim toode nahahoolduseks?
Hea mõte on valida nahahooldustoode vastavalt oma nahatüübile, kavandatud kasutusviisile ja toote üldisele koostisele. Tundliku või kergesti ärrituva naha puhul võib sageli olla hea valik lihtne, lõhnavaba koostis.
Looduslikkus või väike kogus koostisosi üksi ei taga toote ohutust ega sobivust, kuna isegi loodusliku päritoluga koostisosad võivad näiteks nahka ärritada või allergilisi reaktsioone esile kutsuda.
CBD kosmeetika puhul tasub valida valmistooteid, mille ohutus on vastavalt kavandatud otstarbele hinnatud, ja kasutada neid vastavalt tootja juhistele.
Viidete loend
- Kristiina Airola. 2021. Lääkärilehti Duodecim. Ihottuma (ekseema). https://www.terveyskirjasto.fi/dlk00233. Viidatud 15.03.2022
- Sanna Poikonen. Pihljalalinna. Kuivan ihon hoitovinkit. https://www.pihlajalinna.fi/palvelut/yksityisasiakkaat/laakarien-vastaanotot/ihotautien-erikoislaakari/kuivan-ihon-hoitovinkit. Viidatud 24.03.2022
- Kristiina Airola. 2019. Lääkärikirja Duodecim. Kuiva iho. https://www.terveyskirjasto.fi/dlk00246. Viidatud 23.04.2022
- Kinga Fanni Tóth ym. 2019. Molecules. Cannabinoid Signaling in the Skin: Therapeutic Potential of the “C(ut)annabinoid” System. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6429381/. Viidatud 23.03.2022
- Allergia-, Iho- ja Astmaliitto ry. Allergia.fi. 2020. Kosketusihottumat. https://www.allergia.fi/allergia/allergiset-iho-oireet/kosketusihottumat/. Viidatud 23.03.2022
- Terveyskylä. 2021. Auringon polttama iho. https://www.terveyskyla.fi/paivystystalo/p%C3%A4ivystykseen/itsehoito-ohjeet-%C3%A4killisiss%C3%A4-terveysongelmissa/auringon-polttama-iho. Viidatud 23.03.2022
- Terveyskylä. 2018. Jalkasilsa. https://www.terveyskyla.fi/ihotautitalo/ihoinfektiot/sienen-aiheuttamat-ihoinfektiot/jalkasilsa. Viidatud 24.03.2022
- Terveyskylä. 2018. Kynsisilsa. https://www.terveyskyla.fi/ihotautitalo/ihoinfektiot/sienen-aiheuttamat-ihoinfektiot/kynsisilsa. Viidatud 24.03.2022
- Mehiläinen.fi. Stressi. https://www.mehilainen.fi/hyvinvointi/stressi. Viidatud 23.03.2022
- April W. Armstrong ym. 2021. Jamanetwork. Psoriasis Prevalence in Adults in the United States. https://jamanetwork.com/journals/jamadermatology/article-abstract/2781378. Viidatud 23.03.2022
- Psori.fi. Psoriasiksen eri muodot. https://psori.fi/tietoa-psoriasiksesta/psoriasiksen-eri-muodot/. Viidatud 22.03.2022
- Käypä hoito. 2012. Psoriaasi ja nivelpsoriaasi. Suomalainen lääkäriseura Duodecim. https://www.kaypahoito.fi/hoi50062. Viitattu 22.03.2022
- Psori.fi. Psoriaksen hoito. https://psori.fi/tietoa-psoriasiksesta/psoriasiksen-hoito/. Viidatud 22.03.2022
- Allergia.fi. 2021. Mistä atooppinen ihottuma johtuu. https://www.allergia.fi/iho/ihosairaudet/atooppinen-iho/mista-atooppinen-ihottuma-johtuu/. Viidatud 15.03.2022
- Kristiina Airola. 2021. Lääkärilehti Duodecim. Punajäkälä. https://www.terveyskirjasto.fi/dlk00476. Viidatud 15.03.2022
- Terhi Mäkinen. 2015. Tehy.fi. Punajäkälän syy on tuntematon. https://www.tehylehti.fi/fi/terveys/punajakalan-syy-tuntematon. Viidatud 23.03.2022
- Kerstin Iffland ja Franjo Grotenhermen. 2017. Cannabis Cannabinoid Res. An Update on Safety and Side Effects of Cannabidiol: A Review of Clinical Data and Relevant Animal Studies. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5569602/. Viidatud 23.03.2022
- Christelle M. Andre. 2016. Front Plant Sci. Cannabis sativa: The Plant of the Thousand and One Molecules. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4740396/. Viidatud 23.03.2022
- Attila Oláh ym. 2014. J Clin Invest. Cannabidiol exerts sebostatic and antiinflammatory effects on human sebocytes. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4151231/. Viidatud 23.03.2022
- Tamás Bíró ym. 2009. Trends Pharmacol Sci. The endocannabinoid system of the skin in health and disease: novel perspectives and therapeutic opportunities. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2757311/. Viidatud 23.03.2022
- Aki Rovasalo. 2006. Duodecim. Kortikosteroidien psyykkiset haittavaikutukset. https://www.duodecimlehti.fi/duo95770. Viidatud 24.03.2022
- Redmond, M. C. & Finn, D. P. 2025. The Therapeutic Potential of Cannabidiol in Skin Conditions. Journal of Cosmetic Dermatology 24(11), e70527. https://doi.org/10.1111/jocd.70527. Viidatud 29.09.2026
- Rusu, A., Farcaș, A.-M., Oancea, O.-L. & Tanase, C. 2025. Cannabidiol in Skin Health: A Comprehensive Review of Topical Applications in Dermatology and Cosmetic Science. Biomolecules 15(9), 1219. https://doi.org/10.3390/biom15091219. Viidatud 29.09.2026
Hamppumaa ekspertide kirjutatud.
Viimati üle vaadatud: 29.09.2026




