Telefon annab uuest sotsiaalmeediapostitusest märku piiksuga. Järgneb meil. Koridorist kostuvad sammud ja kõrvallauas istuv kolleeg naerab, võib-olla mõne naljaka video peale, mida ta just nägi. Raadios kõlab suve enim mängitud hitt ja mõtted keerlevad juba järgmise nädala menüüle. Tähelepanu juhitakse kõigele muule peale selle, mida peaksite tegema, ja see pole ime! Keskendumise puudumine on tänapäeva üks suurimaid väljakutseid. See on arusaadav, sest stiimulite tulv keskkonnas on tohutu.

Kas hea keskendumisvõime on sündides kingitus või saab seda parandada, kui see on halvenenud? Selles artiklis saame teada, mis on kontsentratsioon, kuidas seda toetada ja kas CBD õli võiks selle vastu aidata!

Mis on keskendumine?

Keskendumine on tähelepanu pööramine ja keskendumine sellele, mida tehakse ja mis on tegevuse seisukohalt hädavajalik.

Kui olete sügavalt keskendunud, kaotate ajataju, sukeldute oma tegemistesse ja asjad näivad kulgevat loomulikult. Keskendumise tulemusena paraneb töö kvaliteet, õppimine süveneb ja mõtlemine saab areneda.

Taustaks on tegevus aju otsmikusagaras ning keskendumine aju ja närvisüsteemi koostöö. Otsmikusagara küpseb kuni teismeeani ning keskendumisega seotud närvisidemed võivad tugevneda läbi lapsepõlve. Aju on plastiline, mis tähendab, et see võib elu jooksul muutuda. Samuti saab keskendumisvõimet parandada, kui see nõrgeneb.

Kesknärvisüsteemi neurotransmitter, dopamiin, on keskendumisega seotud ajutegevuses kesksel kohal. Dopamiini ei toodeta mitte ainult ajus, vaid ka soolestikus ning see kannab signaale ajurakkude vahel. Dopamiin mõjutab eelkõige keskendumisvõimet, motivatsiooni, liikumist ja naudingutunnet, aga ka und, emotsioonide regulatsiooni ja energiatasakaalu. Samuti parandab see aju üldist funktsioneerimist. (1)

Keskendumisraskused

Keskendumisraskused pole haruldased ja kõigil on see aeg-ajalt. Taustal võib olla ka muid väljakutseid, nagu ADHD , depressioon või stress , kuid keskendumisvõimet tugevalt mõjutav keskkonnastiimulite tulv puudutab ja esitab väljakutseid kahjuks kõigile. Elu on kirglik ja mõtlemisainet on palju, kiirvideoid vaadatakse tunde päevas ning tööd ja õppimist segavad sellest keskkonnast tulevad häired. Tundub, nagu oleks aju juba õppinud, et ühele asjale keskendumiseks vajalik aeg on väga lühike ja seepärast on siplemine närviühenduse nõrkus.

Kehv keskendumisvõime ilmneb mõttekatkestustena. Tundub, et ta ei saa aru, mida öeldakse, mida tekstiga mõeldakse, ja tuttavadki ülesanded tunduvad raskemad, kui nad tegelikult on. Mu mõtted rändavad kuskil mujal ja toimuvast on raske aru saada.

Kiire elurütm ja keskkonnas leiduvad stiimulid on muutnud nii lastel kui ka täiskasvanutel halva keskendumisvõime väga tavaliseks. Kontsentratsiooniprobleemid on juba piisavalt levinud, et selle sümptomitel on oma termin, tähelepanupuudulikkuse häire (ADT).

Tähelepanupuudulikkuse häire (ADD) peegeldab keskendumisraskusi, mis on tingitud pidevast stiimulitest.

ADT tähistab tähelepanupuudulikkuse häiret

ADT (Attention Deficit Trait) ehk keskendumishäire on suhteliselt uus termin ja see viitab nn. ise omandatud keskendumisraskused. ADHD patsiente raviv Ameerika psühhiaater R. Hallowelli märkas, et tema kliinikusse on tulemas inimesi, kes kannatavad hüperaktiivsuse ehk ADHD sümptomite all, kuid kellel puudub ADHD ehk neuroloogiline kõrvalekalle ajutegevuses. Ta tõlgendas, et neil on kaasasündinud ADHD asemel ise omandatud tähelepanupuudulikkuse häire, ja võttis selle sümptomatoloogia kirjeldamiseks kasutusele termini tähelepanupuudulikkuse tunnus (ADT). ADT on täpselt keskendumisraskused, mis on põhjustatud stiimulite tulvast. (2,3)

Lapse keskendumisvõime arendamine

Otsmikusagara küpsemine jätkub kuni noorukieani, seega on lapsepõlv hea aeg keskendumisvõime arendamisele tähelepanu pöörata. Kui elu on tempokas, on oluline tegemise äärel rahus peatuda ja kinkida lapsele elamusi hetkedest, kus pole segajat. Mälumängud, kauakestvad rollimängud, meisterdamine ja kunst jne. aidata lapsel keskenduda ühele asjale ja tugevdada keskendumiseks vajalikke närviühendusi. (4,5)

Kontsentratsiooni saab parandada

Keskendumist saab parandada mitmel viisil, nt. seda toetavate toidulisanditega. Magneesium on organismile üks olulisemaid mineraalaineid ja selle puudus on väga levinud. Hea magneesiumilisandi võtmine võib keskendumisvõimele positiivselt mõjuda ja sellest saab lugeda rohkem siit. Samamoodi ka nt. L-teaniin , mille toimetest saab lugeda siit .

Taimest ashwagandha (rohttaim) ja Ginkgo Bilopa (neiukarvapuu) võivad samuti keskenduda. Lisaks neile võivad abiks olla ravimseened nagu lõvilakk.

Kontsentratsioonilt on kõige olulisemad toidust saadavad B-rühma vitamiinid ja süsivesikute hulka kuuluv monosahhariid glükoos. B-rühma vitamiine leidub kõige rohkem nt. ubades, idudes, piimatoodetes ja toiteväärtuslikes pärmihelvestes. Glükoos nt. kuivatatud puuviljades, värsketes puuviljades ja kuivatatud värsketes köögiviljades, näiteks porgandites. (6)

Keskendumisvõimet saab parandada ka keskendumist harjutades. Nagu lastelgi, parandavad ka täiskasvanu keskendumisvõimet sellised keskendumist ja süvenemist nõudvad hobid. Raamatu lugemine, meisterdamine, uute oskuste õppimine jne. panna aju tööle ja aidata kaasa uute närviühenduste tekkele.

Toetab keskendumist

Keskendumist saab toetada üldise heaolu eest hoolitsemisega. Võimalikult stressivaba elu, liikumine, piisav kogus korralik uni , puhas ja toitev toit ning hetked ilma nutiseadmeteta annavad hea aluse keskendumisvõimele, kuid seda tuleks toetada ka näiteks teadliku tegevusega. peatumine. Igapäevased hetked, mil sa lihtsalt oled, kuulad ja vaatled ja teed või mõtled mitte millestki, aitavad närvisüsteemil rahuneda ja luua uusi seoseid.

Konkreetsed tegevused töökohal ja koolis võivad samuti suurendada keskendumisvõimet. Alati ei saa keskkonda muuta, kuid avameelselt arutledes töörahu vajalikkuse üle ja näiteks kasutades mürasummutavaid kõrvaklappe, on võimalik saavutada enda tööks ihaldatud rahu.

Uuringute kohaselt parandab rütmilise muusika kuulamine keskendumisvõimet.

Muusika mõjutab keskendumist

Paljud teavad oma kogemusest, et muusika süvendab mõju ja seda kinnitavad ka uuringud. Teised vajavad oma töö taustal veidi müra, teised aga vaikust, kuid enamasti toetab rütmiline muusika igaühe keskendumist. Ameerika uuringute järgi pole oluline mitte niivõrd muusika tempo või iseloom, vaid rütm selles. (7,8)

Tähelepanu aluseks olev endokannabinoidsüsteem

Endokannabinoidsüsteem on inimkeha tasakaalustav süsteem, mille ülesandeks on tagada kõigi kehafunktsioonide korrektne ja õigeaegne toimumine. Endokannabinoidi süsteem koosneb endo- või sisemiselt sündinud kannabinoididest, kannabinoidiretseptoritest ja neid lagundavatest ensüümidest.

Endokannabinoide moodustub kehas paljudes kohtades, kuid tavaliselt ainult vajaduse korral. On teada kaks endokannabinoidi, anandamiid ja 2-AG . Kontsentratsiooni taustal mõjutavad need nt. dopamiini tootmine (9) ja ajufunktsioon (10).

Kannabinoidid keskendumisvõime toetamiseks

Kanepitaim sisaldab palju erinevaid aktiivseid ühendeid, millest tuntuimad on kannabinoidid. Kannabinoide on rohkem kui 120 erinevat tüüpi ja see on ilmselt kõige kuulsam CBD ( kannabidiool). Samuti on uuritud teisi kannabinoide ja peale CBD võib keskendumisvõimet kõige rohkem mõjutada CBG või kannabigerool.

CBD õli ekstraheeritakse kanepist ja uuringute kohaselt on sellel arvukalt omadusi, mis mõjutavad nii inimeste kui loomade heaolu. Kontsentratsiooni taustal võib kannabidioolil ehk CBD-l olla positiivne mõju unekvaliteet , mille kohta saad täpsemalt lugeda siit. Sstress, mille interaktsiooni kohta CBD-ga saad lugeda siit, ja depressioon, mille kohta saad rohkem lugeda siit . Uuringute kohaselt on kannabidioolil ka närvisüsteemi rahustav toime.

CBD ei pruugi keskendumisvõimet otseselt mõjutada, kuid aidates organismil tasakaalu poole, ulatuvad selle mõjud suure tõenäosusega ka sinna. Aju mängib keskendumise taustal märkimisväärset rolli ning uuringute kohaselt suurendab CBD vereringet nendes piirkondades, kus nt. toimub õppimine ja mäletamine. (11)

Kokkuvõte

Kehv keskendumisvõime on igas vanuses inimeste jaoks tavaline väljakutse, kuid on võimalus seda parandada. Võimalusi on palju, kuid oluline on ka peatuda ja mõelda, mis võib olla nõrga keskendumisvõime põhjuseks, et saaksite välistada muud võimalikud põhjused nagu depressioon, ADHD või muud keskendumisvõimet mõjutavad haigused. Keskendumist saab toetada nt. keskendumiseks vajalike närvisidemete tugevdamisega ning mitmekülgse toitumise, toidulisandite ja kvaliteetse une abil. Samuti CBD õli võib olla abiks kontsentratsiooni suurendamiseks ja säilitamiseks. Hetkel on sel teemal käimas uus Ameerika suuruuring, mis aitab edaspidi paremini mõista keskendumisega seotud tegevusi (12).

Viited

1. Wium M.. 2022. Teaduse fotoajakiri. Dopamiin – multifunktsionaalne naudinguaine. https://tieku.fi/ihminen/elimisto/dopamine. Viidatud 6.10.2023.
2. Üliõpilaste Tervishoiu Sihtasutus. ADHD või ADT? https://www.yths.fi/terveystieto/mielenterveys/keskittyminen/adhd-vai-sittenkin-adt/. 6.10.2023.
3. Edward Hallowell. 2005. Harvardi äriülevaade. Ülekoormatud vooluringid: miks arukad inimesed ei tööta? https://hbr.org/2005/01/overloaded-circuits-why-smart-people-underperform. Viidatud 6.10.2023.
4. Mannerheimi Lastekaitse Ühing. Keskendumisvõime toetamine. https://www.mll.fi/vanhemmille/tietoa-lapsiperheen-elamasta/hyvinvointia-digiajassa/vauvana-ja-taaperona-digiajassa/median-vaikutuksista-pienen-lapsen-elamassa/keskittymiskyvyn-tukeminen/. Viidatud 6.10.2023.
5. Õppimine ja rõõm. Tuju tõuseb koos vanusega – nii toetad lapse keskendumis- ja eneseregulatsioonioskusi. https://www.oppijailo.fi/tue-taitoja-nain-keskittymiskyky-ja-itsesaatelytaidot-kehittyvat. Viidatud 6.10.2023.
6. Hästi. Tervise- ja hoolekandeosakond. Toiteväärtused. https://fineli.fi/fineli/fi/elintarvarkei . Viidatud 6.10.2023.
7. Hogenes M., Van Oers B., Diextra R. ja Sklad M.. 2015. The Effects of music compose as a Classroom activity on engagement in music education and academic and music performance: A quasi-experimental study. https://www.researchgate.net/publication/279160129_The_effects_of_music_composition_as_a_classroom_activity_on_engagement_in_music_education_and_academic_and_music_achievement_A_quasi-experimental_study. Viidatud 6.10.2023.
8. Stammeier J. ja Wiksten A.. 2019. Liiga palju müra? Kas on raske keskenduda?. https://yle.fi/aihe/artikkeli/2019/12/20/liikaa-melua-ja-halya-onko-keskittytymen-vaikeaa-tietyntyptinen-musiikki. Viidatud 6.10.2023.
9. Covey D., Mateo Y., Sulzer D., Cheer J. ja Lovinger D.. 2017. Dopamiini neurotransmissiooni endokannabinoidi modulatsioon. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5608040/. Viidatud 6.10.2023.
10. Zou S. ja Kumar U.. 2015. Kannabinoidiretseptorid ja endokannabinoidsüsteem: signaalimine ja toimimine kesknärvisüsteemis . https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5877694/. Viidatud 6.10.2023.
11. Bloomfield M., Green S. jt. 2020. Salvei ajakirjad. Ägeda kannabidiooli mõju aju verevoolule ja selle seos mäluga: arteriaalse spinni märgistamise magnetresonantstomograafia uuring. https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0269881120936419. Viidatud 6.10.2023.
12. Laura Stewart, Põhja-Colorado ülikool. Kannabidiooli ja fookuse uuring (CBD-Focus). https://clinicaltrials.gov/study/NCT05189275#publications. Viidatud 6.10.2023.